Põhjata juustupirukas

Esimeseks postituseks tundub igati kohane olevat teha kummardus millelegi, mida ma ise südamest armastan ja millele ei suuda kunagi ära öelda ei toidu sees, peal ega kõrval, piduses seltskonnas ega õhtul üksi televiisori ees.

Juust. Mistahes juust.

Eilsel tormisel õhtul külastas meid paar Kaasa kolleegi ning kui väga me ka oleksime soovinud neile parti ja tassikooke pakkuda, ei olnud see tööpäeva lõpu ja uksekella vahele jääva kahe tunni jooksul kuigi reaalne. Siis aga meenus mulle kord sõbranna pisitillukeses (ja alati segamini) köögis kokku miksitud põhjata juustupirukas, mis õnnestus ideaalselt hoolimata sellest, et sõbranna oli ostnud vale juustu ning sedagi vajaminevast poole vähem ja pidime seetõttu lisama mingi teadmata ajast külmikus seisnud haledat riivjuustu. Kuigi Kaasa ei ole eriline juustufänn, panustasin sellele, et niisuguseid inimesi ei saa maailmas ju ometi mitu olla ning piruka lihtsus (ja suhteline odavus, mis ei ole palgapäeva eel vähem oluline) sai otsustavaks.

Kogu koostisainete arsenal näeb välja umbes niisugune:

Juhin tähelepanu Leedu juustutootja Dziugas uuele riivjuustusegude kollektsioonile, millest leiab sobiva nii salatile riputamiseks, pitsakatteks, küpsetamiseks... kui millekski, mida ma ei mäleta, veel. Saadaval on need näiteks Selverites. Ehkki 98% ajast olen ma veendunud Eestimaise tooraine austaja, äratab siin-seal mõni põnev toode ikkagi huvi ja see küpsetamiseks mõeldud riivjuust näiteks sisaldab nii Goudat, kõva juustu kui paari sorti veel, mis maitsenüansse sügavamaks muudavad. Küll aga ei ole mitte midagi lahti, kui kasutada kaks korda odavamat mistahes kodumaist juustu.

Niisiis, põhimõtteliselt seisneb edasine asjade kulg kõigi pildil olevate ainete kokku segamises ning soola-pipra-maitserohelisega rikastamises.

Seejärel tainas vormi, ahju ning ahjust välja. Vahepeal valmis muuhulgas ka oivaline tursamaksapaté, mis on siin majas (ja peale eilset ka väljaspool seda) võitnud kõik südamed, ent mida suures saginas pildistada unustasin ja seetõttu mõni teine kord tutvustan.

Palun pöörata tähelepanu ka meie võrratutele retrokaussidele tagaplaanil - omal ajal esimesse üürikorterisse kolides otsustasin, et mingitele nõudele ma küll raha kulutama ei hakka ning tassisin esivanemate keldritest kohale uskumatu arsenali vahvaid ENSV aegseid taldrikuid, kausse ja tasse, mis on mind siiani truult teeninud ja külaliste seas rohkelt "Oo mai gaad, mu vanaemal on samasugune!" stiilis elevust tekitanud.

Mis piruka edasisse saatusesse puutub, esitles ta end seekord koos imeheade kirsstomatite ja paari viilu vahva miniröstsaiaga.

Põhjata juustupirukas 

8 tükki

50 gr võid, sulatatud

300 gr kodujuustu

3 muna

4 sl hapukoort

6 sl jahu

250 gr riivjuustu

soola

pipart

meelepärast maitserohelist

Kuumuta ahi 200°C-ni. Sega kõik koostisained suures kausis, soovitavalt ülal toodud loetelu järjekorras, kokku. Veidi riivjuustu võid jätta varuks. Maitsesta soola, pipra, basiiliku, tilli ja/või muude meelepäraste maitseainetega.
Vala tainas küpsetuspaberiga vooderdatud 24-26 sentimeetrisesse koogivormi, silu ühtlaseks ning riputa soovi korral peale ülejäänud riivjuust. Küpseta pirukat 30-35 minutit, kuni see on pealt kaunilt kuldpruun. Naudi värskelt ja soojalt, maitseb suurepärane ka järgmisel päeval mikrolaineahjus turgutatuna.

Nüüd põnev osa. Nagu ülal piltidel näha, lisasin mina enda pirukasse seekord ka ühe punase paprika ning 200 gr saunasuitsusinki. Kellele lihtsalt juustune headus pisut igav tundub, võib katsetada igasuguste meelepäraste lisanditega, millest mõned näited:

• Hauta pannil võis 100 gr šampinjone või muid lemmikseeni ning lisa taignasse koos paari peotäie brokoliõisikutega
• Lisa 200 gr pepperonit ja tipi enne ahju panekut piruka pinnale poolitatud kirsstomateid
• Asenda osa riivjuustust feta juustuga ning lisa taignasse paar peotäit spinatilehti
• Asenda osa riivjuustust kitsejuustuga ning lisa taignasse paar peotäit riivitud peeti
• Lisa 1 dl viilutatud musti oliive ning 5-6 peenelt tükeldatud päikesekuivatatud tomatit

Lennukat fantaasiat ja mõnusat nautimist!

Originaalretsept: Pereköögi kokaraamat, 2014